Töökoha stress PAD riskitegurina

taust

Perifeersete arterite oklusiivne haigus (PAD) on sekundaarne arterioskleroosi haigus, mida iseloomustavad muu hulgas vahelduv valu, väsimus või düsesteesia kõndimisel või ebatüüpiline jalavalu.

2010. aastal mõjutas see haigus üle 200 miljoni inimese kogu maailmas. Saksamaal kannatab selle jalgade vereringehäire all iga viies üle 65-aastane inimene. PAOD-i võimalike tagajärgede hulka kuuluvad lahtised haavad ning varvaste, sääre- või reieli vajalikud amputeerimised. Mõjutatud patsientidel on ka neli kuni kuus korda suurem südameataki või insuldi oht.

PADi teadaolevad riskitegurid on vanus, suitsetamine, meessugu, madal sotsiaal-majanduslik seisund, rasvumine, rohke alkoholi tarbimine ja füüsiline passiivsus. II diabeedi ja arteriaalse hüpertensiooni esinemine suurendab ka aterosklerootiliste haiguste, sealhulgas PAD riski.

Teine tegur, mida kahtlustatakse PAD-i võimaliku riskitegurina, on stress. On teada, et stress on seotud suurenenud põletikuparameetrite ja kõrgema glükoosisisaldusega veres. Hiljutised uuringud on samuti näidanud, et stress võib toimida mitmesuguste tõsiste kardioloogiliste sündmuste käivitajana või prognostilise tegurina kõrge riskiga rühmades ja kardiovaskulaarsete haigustega inimestel.

Üks stressi põhjustaja on see, et paljude inimeste jaoks võib tööelu põhjustada stressi. Stress tekib eriti siis, kui nõudeid peetakse liiga kõrgeks ja tasu liiga madalaks.

Stress tööl kui PAD riskifaktor?

Stressi kui tööelu kui PAD riskiteguri mõju uurimiseks hindas Rootsi töörühm 11 perspektiivset kohordiuuringut, mis viidi läbi aastatel 1985–2008. Kõigis uuringutes küsiti töötajatelt stressi kohta töökohal ja koguti andmeid võimaliku haiglaravi kohta PAD tõttu. Uurimisgrupp määratles töökohal tekkivat stressi kui kombinatsiooni kõrgetest töökohanõuetest ja töötaja madalast kontrollist.

Üheks välistamiskriteeriumiks oli PAD tõttu hospitaliseerimine enne uuringut või selle alguses. Uuringutes täheldati keskmiselt 12,8 aasta jooksul kokku 139 000 meest ja naist (36,4% mehi versus 63,6% naist) vanuses 38,6–49,2 aastat.

32 489 (23,4%) uuringus osalejatest teatas uuringu alguses kokkupuutest töökohtadega. Uuringuperioodi jooksul raviti PAD-i haiglas kokku 667 uuringus osalejat (0,2–1,8% üksikutes kohortides).

Torkas silma, et töötajaid, kes kogesid tööl stressi, tuli PAD-d ravida 41% sagedamini (riskisuhe 1,41; 95% usaldusintervall: 1,11-1,80).

Järeldus

Praegune Rootsi rahvusvaheline mitme kohordiga läbi viidud uuring suutis näidata, et tööstress on PAD-st tingitud haiglaravi riskitegur.